Keele meelest

5-osaline dokumentaalsari
Režissöör Vahur Laiapea
Operaatorid Arvo Vilu ja Urmas Sepp
Monteerija Urmas Sepp
Muusika Tõnu Raadik
Produtsent Vahur Laiapea
Eeter: Eesti Televisioon
Ikoon 2007
 
 
Keeleta ei saa kuidagimoodi. Keel on inimeseks olemise vältimatu osa. Keel räägib
kaasa ka meie meeles – eesti keele kõneleja liigendab maailma veidi teistmoodi, kui
näiteks türgi või leedu keele kõneleja. Beduiinil on vaja mitmeid sõnu liiva, eskimol
lume tähistamiseks. Keel mõjutab meelt ja mõtlemist. Käesolev saatesari räägibki
keelest ja kõnest, veidi ka meelest.
Sarja viies osas puudutame keele teemat väga erinevatest külgedest. Käime
murdeuurijatega Muhumaal murret kogumas ja räägime võru keele hoidmisest.
Uurime, milline võiks olla liivi keele tulevik ja mille poolest erineb kõnekeel
kirjakeelest. Vaatame, kuidas keeleinspektorid Ida-Virumaal oma tööd teevad ning
pime poiss Jakob arvuti abiga loeb ja kirjutab. Jälgime keelenõuande tööd, räägime
eesti keele tulevikust Euroopa Liidu ametliku keelena, slängist ning Venemaa
eestlaste keelest.
 
1. osa
 
Jakob Rosin on nägemispuudega poiss, kellel kodus abiks kõnelev arvuti. Saates
näeme ka mehi, kes tema arvuti eesti keeles kõnelema on pannud – need on Meelis
Mihkla ja Einar Meister Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi foneetika-
ja kõnetehnoloogia laborist. Triinu Ojar Võru Instituudist kütab suitsusauna ja räägib
samal ajal väikeste keelte ja murrete hoidmisest ning maailma kirevusest, mis kaotsi
ei tohi minna. Keeleteadlane Urmas Sutrop ja kirjamees Enn Soosaar vaatlevad
võru ja setu keele staatuse küsimusi üldisemas keelepoliitilises kontekstis. Rootsis
sündinud ja kasvanud eesti juurtega sotsioloog Sofia Joons räägib toredatest seikadest
seoses eesti keele omandamisega – ka sellest, kuidas riigilõivust tema jaoks riigilõvi
sai.
 
2. Osa
 
Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso räägib liivi keele ajaloost ja
tänapäevast. Oleme Ire külas Läti Kuramaal – rannaliivlaste iidsel asualal. Noor
liivi juurtega laulja Julgi Stalte on tulnud liivi taustaga lastele õpetama liivi keelt.
Keeleteadlaste Valts Ernštreitsi ja Karl Pajusaluga liigume Pärnu juurest Lätimaale
Salatsi liivlaste endisele asualale. Kuigi liivlasi siin enam ei ela, on keel alles
kohanimedes.
 
3. osa
 
Tartu Ülikooli eesti- ja soomeugri keeleteaduse osakonna üliõpilased on
murdepraktikal Muhumaal. Nende keelejuhtideks on täna Leida Palu ja Salomonia
Kask Keeleteadlane Karl Pajusalu räägib murde- ja üldkeele seostest. Selgub, et
 
puhast murret ei olegi olemas. Keeleteadlane Jüri Viikberg on aastaid uurinud Siberi
eestlaste keelekasutust. Oma esimesed siberi eesti keele lindistused tegi ta aga hoopis
Eestis - keelejuhiks kuulsa Mahtra sõja ühe eestvedaja Hans Tertsiuse pojapoeg Jaan
Tertsius, kes oli vanas eas veel vanaisa sünnimaale tagasi tulnud.
 
4. osa
 
Keeleinspektsiooni ülesandeks on jälgida keeleseaduse täitmist Eesti Vabariigis.
Ida-Virumaal, kus suur enamus elanikkonnast venekeelne, teevad seda tööd
keeleinspektorid Marge Mägi ja Erika Lindsalu. Täna kontrollivad nad töötajate
keeleoskust AS Falck Kohtla-Järve esinduses.
Ise ütlevad nad, et asuvad kahe tule vahel. Paljud kohalikud venelased peavad eesti
keele oskusele seatud nõudeid liiga kõrgeteks. Siin elavad eestlased aga eeldavad,
et Eesti seadused, seal hulgas keeleseadus, peaksid mööndusteta kehtima kogu riigi
territooriumil.
Keeleteadlane Peeter Päll räägib keelenõuandest, sirvib vanu nõuandepäevikuid ja
arutleb hea keelekasutuse teemal.
Eesti on juba mõnda aega Euroopa Liidu liige. Haridus- ja Teadusministeeriumi
keelenõunik Tõnu Tender räägib, mida tähendab see eesti keele staatuse ja tuleviku
seisukohalt. Keel ei ole ainult suhtlusvahend, ta on ka osa majandusest. Eesti keele
ülalpidamine on kallis, kuid kokku hoida selle arvel ei saa.
 
5. osa
 
Keeleteadlane Tiit Hennoste avab kõnekeele olemust. Slängiuurija Tõnu Tenderilt
saame teada, et släng on elava keele tunnus – hääbuvatest keeltest släng kaob, eesti
keeles on ta kenasti olemas. Saate viimane lugu räägib inimestest, kelle jaoks sujuv
kõne ei ole midagi iseenesestmõistetavat – kogelejatest