Positiivne Narva

Dokumentaalsari, 5 osa
Režissöör Kristiina Davidjants
Toimetaja Vahur Laiapea
Operaator Ergo Kuld
Monteerija Urmas Sepp
Produtsent Vahur Laiapea
Eeter: Eesti Televisioon
Ikoon 2005
 
1. saade
 
Esimene mai 2004. Eesti liitub Euroopa Liiduga. Narvas toimub
liitumistseremoonia Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisel
“eikellegimaal”. Siseminister Margus Leivo sõnavõtt jääb kohalolijate
kuulmisulatusest välja, sest ürituse organiseerijad pole suutnud üles seada
võimendust. Sellele vaatamata tõmmatakse Euroopa Liidu lipp liidu hümni saatel
masti.
500 meetrit eemal toimub üks teine miiting. Siin tähistatakse punalippude
lehvides töörahva püha ja avaldatakse meelt Euroopa Liitu astumise vastu.
Antonina Fjodorova on üks meeleavaldajatest. Oma ühiselamutoa kapiriiulil
hoiab ta Stalini pilti ja Lenini büsti. Neid ja nõukogude võimu armastab ta
kogu südamest. Kas on põhjust armastada ka Savisaart, ta päris kindlalt ei
oska öelda.
Adele Niitre mäletab ka ennesõjaaegset Narvat. See olevat ilus ja puhas linn
olnud. Aga nüüdses Narvas on eesti keeles väga raske asju ajada. Küsid poes
mune, antakse kruupe...
Kuzja Zverev – Narva kunstnik, kes on elus müünud vaid ühe pildi. Ta ise
ütleb, et tal on poeedi hing.
Narva Sümfooniaorkestri rajas 1994.a. Anatoli Štšura. Orkester areneb, kuid
oh häda – kasvatad muusikust professionaali, aga tema läheb hoopis pealinna
tööle...
 
2. saade
 
Väikeses Narvas oli varem isegi kaks oma televisiooni. Nüüd on järel üks
ja sellegi saated ei jõua alati õigel ajal eetrisse. Aga see ei loe – narvakad
vaatavad oma televisiooni ikkagi hea meelega.
Nadezda Sinjakova on Narva mõjukamaid inimesi – volikogu
rahanduskomisjoni esinaine ja Kreenholmi õmblusvabriku juht. Ise võrdleb ta
end Margaret Thatcheriga ning tema lemmikfilmiks on “Moskva pisaraid ei
usu”.
Tatjana Jegorova on Narva teatri “Ilmarine” teenekas näitleja. Ta elab Vene
Föderatsioonis Ivangorodis (Jaanilinnas) ning käib iga päev Narvas tööl – üle
jalakäiate silla Kreenholmi territooriumil.
“Avenüü” on Narvas ülipopulaarne rockansambel, mis kogub juba tuntust
ka Venemaal. Vladimir Tšerdakov, selle juht, on loonud enamiku ansambli
lauludest.
 
Supryadki on Narva Muuseumi folklooriansambel, kuhu kuuluvad ainult
naised. Muuseas, nende repertuaaris on vene rahvamuusika kõrval ka setu- ja
võrukeelseid laule
Eesti raadio Narva stuudios käib saade väga tõsistel teemadel – HIV ja
narkomaania levik Narvas. Ükski saates osalejatest ei usu, et tema võiks olla
HIV positiivne.
 
3. saade
 
Kreenholmi Manufaktuuri kangur Ljudmilla Martšuk ja meistriabi Vassili Martšuk
kohtusid üle kolmekümne aasta tagasi Leningradi ekskursioonil, mille nimi oli
“Lenini radadel”. Lenini rajad viisid nad kokku ja tõid Narva. Ja kokku nad jäidki –
nii eraelus kui töös. Ning kardavad vaid üht – koondamist.
Kultuurimajas “Rugodiv” on käimas Kreenholmi veteranide peoõhtu, mis ei jää
millegi poolest alla noorte diskole. Veteranid oskavad elust rõõmu tunda.
9. mai – kellele võidupüha, kellele mitte. Narva kesklinna on vallutanud
punalippudega vanurid ja nende järeltulijad. Eesti Vabariigi politsei eskordib kolonni
ettevaatlikult jõe äärde miitingule. Sallivus eelkõige...
Vaivara Sinimägedesse on samal ajal kogunenud viimases sõjas Saksa poolel
võidelnud sõdurid. Neid on väga vähe. Nemad ei tähista võitu, vaid meenutavad suurt
sõda.
Klubi “Kaardiväe Preobrazenski Polk” koondab endas mehi, kes mängivad aeg-ajalt
ajaloolisi sõjamänge. On 10. mai hommik ning mehed võidupüha tähistamisest veidi
väsinud. Kuid pealik Aleksander Stantšik ajab Peeter Esimese aegse vormi siiski selga
ja läheb kindluse müüride alla tulevast sõjamängu tutvustama.
 
 
4. saade
 
Narva sünnitusmaja. Doktor Anna Kovalenkol oma lapsi pole, kuid enamikule
noortest Narvakatest on ta ilmaletuleku juures abiks olnud. Ta teab, kuidas sünnitavad
eesti, kuidas vene ja kuidas mustlasnaised.
Riina Piterskihh on Narva Pähklimäe Gümnaasiumi eesti keele õpetaja. Käsil oleva
tunni teemaks on kodu. “Mis teeb kodu koduks?”, arutlevad vene noored eesti keeles.
Niina Vitkova töötab Narva kodutute öömaja meedikuna. Tema ülesandeks on nad
igal õhtul enne majja lubamist üle vaadata. Ta teab kõigi oma hoolealuste lugusid.
Sergei Serov, üks öömajalisi, räägib meile oma loo. Oli temalgi kunagi pere. Istus
tapmise eest aastaid kinni ja nüüd ei oska enam elult midagi oodata või tahta. Tahaks
vaid pikali panna ja surma oodata.
Maria Andersson Narva-Jõesuu hooldekodust on jäänud elus täiesti üksi. Mees suri
mõned aastad tagasi. Maria teab peast iga rida armastuskirjadest, mida mees talle sõja
ajal saatis.
 
5. saade
 
Narva Aleksandri kirik saab taasi oma tornikella, mis üle 40 aasta koguduse väikses
kirikus varjul olnud. Õpetaja Kaldur pühitseb kella ja üle pika aja kajab selle helin üle
Narva.
Baškiiriast pärit sepp Rašid Samsutdinov taob mõõgad sirpideks ja kui vaja, siis ka
vastupidi. Aastakümneid tagasi meisterdas ta valmis suure sõja lõpule pühendatud
mälestussamba “Kolm tääki”, mis paikneb Narva ja Narva-Jõesuu vahelisel alal
 
jõe ääres. Kolm tääki ja heleroheline nõukogude tank jõe kaldal seisavad tänaseni
oma kohal. Kunagine kooliõpetaja Ljubov Šjeglova on veendunud, et valesid
mälestusmärke pole olemas. Kõik peavad oma kohale alles jääma.
Narva jõe kaldal sündinud Aino Saia elas väikese tüdrukuna üle Leningradi blokaadi.
Elukäik tõi ta peale sõda Narva tagasi ja siin on ta elanud terve elu. On pensionipäev.
Postiljon toob vanaprouale kaks tuhat kakssada kolmkümmend üks krooni. Sellest
rahast saavad tuge ka lapselapsed.
Narva 17. sajandil ehitatud raekoda seisab hetkel tühjana. Kuid Sihtasutuse Pro Narva
noored mehed on raekoja kella juba moodsate vahenditega käima saanud. See ei ole
enam kolmveerand viie peale kinni needitud, nagu aastakümneid oli.
Tanel Mazur on üks kella taastajatest. Tema kannul ronime mööda hakisõnnikusi
redeleid raekoja torni tippu. Paistavad Narva kindlus, Kreenholm ja
soojuselektrijaamad, natuke Narvat ja veidi Venemaad.