Veere pääl

Dokumentaalsari, 15 osa
Režissöör Peeter Brambat
Toimetaja Silvia Karro
Helioperaatorid Mati Jaska ja Jaak Elling
Monteerija Kalle Käärik
Muusika Tõnu Kõrvits
Idee autor ja produtsent Vahur Laiapea
Eeter: Eesti Televisioon
Ikoon 2002 - 2004
 
 
Dokumentaalsari “Veere pääl” uurib, kuidas elavad setud kahe riigi – Eesti Vabariigi
ja Vene Föderatsiooni piirialal - siin- ja sealpool kontrolljoont. Otsime seda “miskit”,
mis on setuks olemise selgroog ja sisu, mis paneb tillukesed setu tüdrukud leelotama
ja toob kaugele läinud pojad kirikupühaks koju.
 
1.osa
 
Potisetud ei ole vaid ajalukku jäänud mälestus. Setumaa noored mehed on võtnud
selle traditsiooni ellu äratada. Jälgime nende killavoori ja potikauplemist Mooste
kandis. Petseri nunn õde Olga oli eluaeg meeste juuksur. Üsna vanas eas otsustas
ta nunnaks hakata. Nüüd teenib ta Petseri Püha Varvara kirikus ja palvetab kõige
ilma eest. Petseri tagant Mitkovitsast pärit neiu Tiina Tsopatalo on tulnud Eestimaalt
vanaemale oma poega näitama. Näitleja Arvo Kukumägi on teel kodukanti Saatsesse.
Tee peal kohtab ta aga nii palju vanu tuttavaid, et sedakorda Saatsesse ei jõuagi.
 
2. osa
 
Meremäel peetakse ehedat setu pulma - abielluvad Piret ja Ahto. Nad on küll juba
ammu koos ja lapsedki kasvamas, aga pulmad veel pidamata. Petserimaal räägib
Venno Mikk meile bajaani ostmise loo, tutvume kolhoosi “Pamjat Iljitša” agronoomi
Helju Majakiga ja tema ema Leeni Setoga ning lõpuks peatume Mõla kiriku juures.
 
3. osa
 
Uurime, kas setu keelt räägivad ka Meremäe ja Obinitsa põhikoolide lapsed.Tiim
Salumägi lõpetab 9.klassi ja mõtiskleb setu keele tulevikust ja enda tulevikust.
Obinitsa tüdrukute leelorühma “Tsibihärblase” moeshow näitab neidude näpuosavust
ja setu käsitöö kaunidust.
Taluperemeees Urmas Utsal muldab koos pojaga kartuleid, näitab oma talu ja pakub
koduküpsetatud leiba. Petseri II keskkooli 8.klassi poiss Andres Torm on kalal Utse
järvel.
 
4. osa
 
Vana-Irboskat peavad omaks nii setud kui venelased. Miks?
Petseri Varvara kiriku preester isa Jevgeni on aastaid teeninud kahes keeles – eesti ja
vene keeles .
 
Hoolimata kõrgest east on Truba küla sõbrannad Olga ja Anne kanged lauljad veel
praegugi. Ühel on raadio, teisel televiisor. Kordamööda käivad nad üksteisel külas ja
aeg veereb. Nemad on ka küla viimased elanikud.
 
5. osa
 
Käime Koidula ja Luhamaa piiripunktides, kõnnime koos Heiki Kõomäe ja tema
piirivalvekoeraga piki Eesti-Vene kontrolljoont, käime Kuksina küla jaanipäeval,
jälgime Ahto Raudoja setu värava ehitamise kulgu Hilana külas ja jõuame Perdaku
külla Nikolai Võsanurme juurde, kelle koduõu jääb kahe riigipiiri vahele.
Kosselka tšässonas näitab Leeni Setto meile püha vett, mille preester aasta aega tagasi
pühitses. Oma sõnad usust ja pühaduse uskumisest ütleb preester Rafael.
 
6. osa
 
Peab omama suurt hingejõudu, et Petserimaal setudele omast eluviisi ja kultuuri alles
hoida. Helju Tsopatalo Mitkovitsast on üks hoidjatest. Külastame imepärase käsitöö
tegijat Maria Õnnepuud, kõneleme Nataljaga, kes venelannana püüab lapsi setudeks
kasvatada ja kuulame Obinitsa jutustajanaise Silvi Blumi mõnusaid lugusid.
 
7. osa
 
Diana Tan tuli Californiast koju käima, et siin, Meeksi kirikus oma lapsed Regina-
Melody ja Gabriel-Austin vene õigeusku ristida. Abikaasa Nianxiong on rahvuselt
hiinlane. Kelleks kasvavad lapsed, kas nad kunagi ka setu keeles räägivad?
Meeksi Jaanikivi juurde tullakse 7.juulil, vanal jaanipäeval lähedalt ja kaugelt.
Jaanikivi ja tema juures voolav allikavesi ravib haigusi. Setu kirmaskitel laulavad nii
naised kui mehed. Lepa külas jälgime, mis asi see kirmask on.
 
8. osa
 
Saatses peetakse Päätnitsapäeva. Paasapäeval Obinitsas mõtiskleb juurte üle noor
neiu Ülle Kärner. Saame osa Lepa kirmaski lauludest ja tantsudest.
Preester Rafael ja preestriproua Maria mõtestavad lahti mõistet püha ja pühitsemine.
 
9. osa
 
Setu naiste ehted on ehteks tervele Eesti kultuurile.Trigina küla memm Maria
Tõnisson on oma ja küla elu luulesse pannud. Ja kohe paneb ta luuletuse sisse ka
filmitegijate külaskäigu.
Setu rahva olemise ja püsimise üle mõtiskleb Aare Hõrn.
 
10. osa
 
Kuninga ja kuningriigi unistus saab Setumaal üks kord aastas tõeluseks. Sedakorda
kehtestatakse kuningriik ja valitakse kuningas Mikitamäel.
 
11. osa
 
Täpselt aasta pärast viimast kohtumist Truba küla viimaste laulunaiste Olga
ja Annega oleme memmede juures tagasi ja läheme koos nendega Petserisse
Maarjapäevale. See on Petseri kloostri kõige tähtsam püha. Eestikeelse hariduse
viimane kants Petseri II keskool alustab uut õppeaastat. Julia on 10.klassis ainuke
õpilane. Mis toob setud kirmaskile? Mida teab Kooseri Mihail rääkida Tiirhanna küla
lubjaaukudest ja inimese elust üldse?
 
12. osa
 
Setumaal jätkub ajakroonikuid igasse külla.Triginas luuletab Maria piirist ja
piiriäärsest elust, Tiirhannas muretseb Alli inimeste hingeelu pärast. Petseri eesti
koolis kannavad õpetajad eestimeelset vaimu.
Usenitsas kohtume ühe Setumaa tuntuima pillimehe Kalju Teroga.
 
13. osa
 
Setumaal on säilinud veel palju esivanemate vanu kombeid. Nii tullakse peale
kirikuaega Pelsi Annekivi juurde ja Põrste naised pühitsevad seapead, et haigused
kesikuid maha ei võtaks. Peatume Pankjavitsa kooperatiivipoes Niina Kaljusaare
juures. Seisatame Berezje küla kalmistul, kus puhkavad koos vanausulised, venelased
ja setud.
 
14. osa
 
Maria Saaremaa Mere külast õpetab tütretütrele setu vöö kudumist. Margus Palok
ehitas oma perele ilusa uue kodumaja endise kolhoosi sigala kõrvale ja kasvatab
faasaneid. Miralda Visnevi kodumaja teisel pool riigipiiri Jatsmani külas aga nutab
taga endisi aegu, sest perenaine ja lapsed tulid elama Eestisse.
Selise küla on endised ja praegused elanikud kokku toonud. Mikitamäelt leiame setu
hõbeehete meistri.
 
15. osa
 
Nikolai Kannel Petseritaguses Kaatsova külas ehitas mahapõlenud maja asemele
pojaga uue, sest oma kodust ju ära ei lähe. Maria Raud Poroslovas elab oma endises,
nüüd aga juba naabritele maha müüdud majas ning süda on valu täis.
Saatse Põhikool on väike ja armas, mälestusi oma lapsepõlvest otsib siin Arvo
Kukumägi. Missuguste mõtetega ollakse Euroopa Liidu referendumipäeval
hääletuskasti juures, kuuleme kohtumistel Värska vallas.
Stalini poolt kesk Setumaad tõmmatud piir on saanud Euroopa Liidu ja Venemaa
vaheliseks riigipiiriks.